Mis on maksehäire ja kuidas sellest vabaneda?

Mis on maksehäire?

Maksehäire on registreeritud makseviivitus ehk ametlik kanne selle kohta, et inimene või ettevõte ei ole oma rahalist kohustust õigeaegselt täitnud. Kui jätad arve, laenumakse, järelmaksu või muu võlgnevuse pikemaks ajaks tasumata, võib võlausaldaja edastada selle info maksehäireregistrisse.

Maksehäireregistreid peavad Eestis peamiselt Creditinfo Eesti (maksehäireregister) ja Krediidiregister. Neisse kogutud teave on aluseks, mille põhjal pangad, laenuandjad, telekommunikatsiooni- ja üüriteenuse pakkujad hindavad, kas inimesega on turvaline lepingut sõlmida.

Maksehäire ei ole karistus ega kohtuotsus, vaid teave sinu senise maksekäitumise kohta. Küll aga võib see reaalselt piirata sinu võimalusi saada laenu, järelmaksu, üüripinda või sõlmida teenuselepinguid.

Millal maksehäire tekib?

Maksehäire ei teki kohe pärast maksetähtaja möödumist. Selleks, et makseviivitus registrisse kantaks, peavad korraga täidetud olema kindlad tingimused. See annab võlgnikule võimaluse võlg tasuda, enne kui see ametlikult registrisse jõuab.

Maksehäire tekib üldjuhul siis, kui üle 30 euro suurune võlgnevus on tasumata rohkem kui 45 päeva. Väiksemad summad ja lühiajalised hilinemised tavaliselt registrisse ei jõua, kuid pikemaajaline ja suurem võlg kantakse maksehäireregistrisse.

• Võlgnevuse suurus on üle 30 euro.
• Võlg on tasumata kauem kui 45 päeva.
• Võlausaldaja on edastanud info maksehäireregistrisse.
• Enne registreerimist saad võlausaldajalt tavaliselt meeldetuletusi.

Kui kaua maksehäire registris püsib?

Paljud arvavad ekslikult, et maksehäire kaob kohe, kui võlg on tasutud. Tegelikkuses jääb kanne registrisse nähtavaks kuni 5 aastat pärast võla tasumist. Alles selle tähtaja möödudes kanne kustutatakse.

See tähendab, et maksehäire võib mõjutada sinu krediidivõimelisust ka pärast seda, kui oled võla juba täielikult tasunud. Andmeid tohib krediidivõimelisuse hindamiseks avaldada ilma sinu eraldi nõusolekuta, tuginedes õigustatud huvile, kuid mitte kauem kui 5 aastat pärast võlgnevuse lõppemist.

Just seetõttu tasub võlgnevus tasuda võimalikult kiiresti – mida varem võlg tasutakse ja tasutuks märgitakse, seda varem hakkab kulgema viieaastane periood, mille järel kanne lõplikult kustub.

Kuidas maksehäirest vabaneda?

Maksehäirest vabanemine algab alati võla tasumisest. Kannet ei ole võimalik lihtsalt kustutada, kui võlgnevus on endiselt olemas. Kui aga võlg on tasutud, tuleb tagada, et see ka registris korrektselt kajastuks.

Toimi järgmiste sammude järgi:

• 1. Tasu võlgnevus täielikult võlausaldajale.
• 2. Veendu, et võlausaldaja märgib võla registris tasutuks.
• 3. Kanne muutub tasutuks, kuid jääb nähtavaks kuni 5 aastat.
• 4. Kokkuleppel võlausaldajaga võib kande kustutamine toimuda ka varem.
• 5. Kontrolli oma andmeid Creditinfo või Krediidiregistri kaudu, et need oleksid õiged.

Kuidas kontrollida oma maksehäireid?

Igaühel on õigus kontrollida, milliseid andmeid tema kohta maksehäireregistrites hoitakse. See on eriti kasulik enne laenu või järelmaksu taotlemist, samuti selleks, et veenduda tasutud võlgade korrektses kajastamises.

Oma maksehäireid saad kontrollida Creditinfo Eesti (maksehäireregister) ja Krediidiregistri kaudu. Kui märkad andmetes vigu – näiteks tasutud võlg on endiselt märgitud tasumata – on sul õigus nõuda andmete parandamist. Andmete töötlemise üle teostab järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon (AKI).

• Kontrolli andmeid Creditinfo Eesti maksehäireregistris.
• Kontrolli andmeid Krediidiregistris.
• Nõua ebaõigete andmete parandamist.
• Kaebuste korral pöördu Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole.

Mida teha, kui ei suuda maksta?

Kui tunned, et makseraskused on tekkimas või juba tekkinud, on kõige olulisem tegutseda võimalikult vara ja mitte võlgnevust ignoreerida. Mida varem probleemiga tegeled, seda suurem on tõenäosus vältida maksehäire teket üldse.

Esimene samm on võtta ühendust võlausaldajaga ja selgitada oma olukorda. Sageli on võimalik kokku leppida maksegraafik, mis jagab võla väiksemateks osadeks, või taotleda ajutist maksepuhkust. Paljud võlausaldajad eelistavad kokkulepet sundtäitmisele.

Kui olukord tundub üle jõu käiv, on Eestis saadaval tasuta võlanõustamine. Nõu ja abi saab riigiportaalist eesti.ee, rahatarkuse portaalist minuraha.ee ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist (TTJA). Võlanõustaja aitab koostada realistliku maksekava.

• Võta kohe ühendust võlausaldajaga.
• Taotle maksegraafikut või maksepuhkust.
• Kasuta tasuta võlanõustamist (eesti.ee, minuraha.ee, TTJA).
• Ära ignoreeri võlgnevust – varajane tegutsemine hoiab ära maksehäire.